Kaelavalule leevendust

Kaela- ja õlavöötme valu on üks sagedasemaid põhjuseid, miks patsiendid taastusarsti või füsioterapeudi poole pöörduvad. Ainult alaseljavalu võib konkureerida selles osas.

Kaelvalu põhjused

On väga palju ebaadekvaatset infot kaelavalude põhjuste kohta, mida patsiendid ise leiavad, aga ka mida arstide poolt räägitakse neile. Näiteks on väga sage, kus räägitakse, et kaelavalu on tingitud halvast rühist või kõverusest lülisamba kaelaosas, kuigi uuringud on juba mõnda aega tagasi tõestanud, et see hüpotees ei pea paika. Kaela muutunud asendist ei tule kaelavalu.

Uuringutega on tõestatud, et kaelavalu tekkes mängivad rolli järgmised tegurid:

Ülekaal , suistetamine , töö ja eraeluga seotud psühhosotsiaalsed tegurid , korduvad ühetaolised liigutused, täpsust nõudev töö , pikaajaline töötamine pea ettepoole kaldu , pikaajaline istumine tööd tehes, sundasendid, nt. töötamine kummargil asendis.

Lihaspinge kaelas – õlavöötmes, kaela liikuvuse piiratus ja valu käivad sageli käsikäes. Kuna ei ole väga selget ühest põhjust kaelavalule, siis müüdid ei kao kiiresti ja räägitakse ikka et lülisamba muutused ja lihaspinged suruvad närvidele ja annavad kaelavalu. See on täiesti vale.

Üks kõige levinumaid eksiarvamusi meedikute poolt on, et valu põhjustavad röntgenis, kompuutertomograafias või magnettomograafias leitavad kulumise muutused, degeneratiivsed ehk kulunud diskid, jms.. Paljudel inimestel, kellel on leitud selgeid kulumise muutusi lülisambas, ei ole mitte mingisuguseid kaebusi. Ainult vähestel on, ja sedagi lühikest aega. On leitud, et üle 40 aastastest inimestest umbes 50% võib leida diski sopistusi, mis ei tee valu ja isegi 20 aastastel on üllatavalt palju spondüloartroosi. (Brinjikji et al 2015) Need radioloogilised muutused mängivad rolli ainult siis kui on vastav sümptomatoloogia (nt. kliiniliselt radikulopaatia leid).

Kaela liikuvuse piiratus, jäikus ei pruugi olla valus, kuid patsient muretsemise ja teadmatusega võib endale valu tekitada.

Teadusuuringutest tuleb välja, et naistel on 60% enam kaelavalu kui meestel ja 20% rohkem tekib krooniline kaelavalu naistel võrreldes meestega. Naised kannatavad rohkem ka teiste krooniliste valude käes, nagu näiteks fibromüalgia, mis on ebaselge geneesiga krooniline valu, millega kaasneb üldine väsimus jm. sümtomid, k.a. ülitundlikkus. Sageli algab see regionaalsest valust (kaela ja õlavöötmest, aga ka alaseljast, kõhuvalust). Miks naised?- mitte keegi ei tea.

Kuidas saan olla kindel, et ei ole mingit tõsist haigust?

Rusikareegel on, et kindlasti tuleks minna arsti juurde, et arst saaks teha põhjalikuma hindamise kui on üks allpool toodud kolmest variandist:

Kui kaebused on püsinud muutumatuna üle 6 nädala
Kui valu on tugev ja vaatamata ravisoovitustele on pigem kaebused süvenenud
Kui esineb vähemalt üks „punane lipp“

Mis on need „Punased lipud“?

Koputus lülisambale tekitab valu ägenemise
Kaalulangus ilma põhjuseta
Seletamatud palavikud/külmavärinad
Äge peavalu, kuklakangestus ja /või palavik, ja/või vaimsed häired
Väga tugev äkki tekkinud peavalu („pikselöögi peavalu“) , millel võib olla mitmeid põhjuseid ja mida peab uurima
Tugev uus valu ühes kaela pooles ja peas
Jäsemete nõrkus, tundlikkusehäired, koordinatsioonihäire, kiirguv valu
Ebaselged iivelduse ja /või oksendamise episoodid
Steroidide ja teiste ravimite väärkasutamine, HIV võivad olla ka kaelavalu riskifaktoriks
Kui on lisaks kaelavalule tekkinud mingid muud tervishäired

Kaelavalu diagnoosimine.

Täpse diagnoosi panemine kaelavalu korral ei pruugi olla võimalik. Kuna kaelavaluga patsientide prognoos on tavaliselt suhteliselt hea, võib sümptomeid ravida ka ilma spetsiifilise diagnoosita, kui tõsised haigused, üldhaigused ja kohest ravi vajavad haigused on välistatud.

Arsti poolt läbi viidava küsitluse ja kliinilise uurimise eesmärk on teha kindlaks, kas tegemist on tõsise haiguse või üldhaigusega (spondüloos või anküloseeriv spondüliit) seotud kaelavaluga ja hinnata, kas tegemist võib olla närvijuure kompressiooni või müelopaatiaga. Lisaks konkreetsetele testidele peaks arst hindama ka patsiendi funktsioonivõimet, mis lahti seletatult tähendab küsimusi igapäeva tegevuste, psüühilise seisundi ja sotsiaalse olukorra jne. kohta.

Kaelavalu võimalik mõju funktsioonivõimele

Meeleelundid ja valu	Valu võib segada kõiki tegevusi ja magamist. Pearinglus võib mõjutada liikumist.
Tugiliikumissüsteemi ja liigutustega seotud tegevused	Raskusi pea pööramisega näiteks autoga sõites
Psüühilised funktsioonid	Meeleolu alanemine ja ärevus
Liikumine	Ülajäseme koormamine raske, harvem mõjutab käimist. Raskused ilmnevad tööl ja vabaajategevustel.
Enese eest hoolitsemine	Nt juuste kammimine, pesemine ja riietumine
Kodune elu	Raskused kodutööde tegemisel ja poes käimisel
Inimeste vahelised suhted	Sotsiaalne isolatsioon, raskused hobidega tegelemisel
Kesksed eluvaldkonnad	Osaline või täielik töö/õppimisvõimetus

Kaelavaluga patsiendi lülisamba kaelaosa rutiinne piltdiagnostika (röntgen) ei ole vajalik. Kui arstil anamneesi või kliinilise leiu põhjal tekib kahtlus tõsisest või spetsiifilisest haigusest, siis on eelistatud MRT uuring. Röntgenpiltidel nähtavad muutused lülisamba kaelaosas sagenevad vanusega ja on leitavad ka neil, kellel kaebusi valule ei ole.

Kaelavalu ravi üldpõhimõtted

Äge kaelavalu paraneb sageli ilma erilise ravita. Oluline on vaatamata valule jääda võimalikult aktiivseks. Kaelavalu ennetamisel ja ravis saab igaüks ise palju ära teha võttes piisavalt aega puhkuseks,olles füüsiliselt aktiivne, tegeldes stressi maandamisega, vältides pikaajaliselt sundasendeid ja pikka istumist jne.

Taedusuuringud on tõestanud, et liikumine vabal ajal vähendab kaelavalu krooniliseks muutumise riski. Kaela – ja õlavöötmelihaste lihasjõudu või –vastupidavust parandavad harjutused võivad olla kasulikud kroonilise kaelavalu korral. Aeroobsed harjutused on soovitatavad, kuigi nende mõju ei ole uuritud kaelavalu patsientidel.

Unehäired, ärevus ja depressioon vajavad asjakohast ravi.

Psühholoogide poolt läbiviidav kognitiivne teraapia võib olla efektiivne kaelavalu ravis.

Manipulatsioonid võivad vähendada valu ägeda kaelavalu korral, kuid teavet tõhususe kohta ei ole, kui seda võrreldakse aktiivse ravimeetodiga – Manipulatsioon ei näi olevat parem mobilisatsioonist.

Mobilisatsioonist võib olla lühiaegset kasu muu ravi osana pikaleveninud ja kroonilise kaelavalu ravis, kuid tõendeid pikaajalise tõhususe kohta ei ole .

Manipulatsioonid ja mobilisatsioonid on manuaalterapeutide, kiropraktikute või füsioterapeutide poolt läbiviidavad ravimeetodid. Lülisamba mobilistasioon on aeglane liigutus, millega viiakse lülisamba ühks või mitu lüli liikumisulatuse piirini. Manipulatsioon on väikse amplituudiga, kiire liigutus, mille tulemusena fassett-liigeste vahemikud avarduvad, vabanevad lülisamba struktuurid, venivad lülisammast ümbritsevad lihased ning pinge liikumis-segmendis väheneb. Lülisamba mobilisatisoonis ja manipulatsioonis kasutatakse erinevaid tehnikaid, mis avaldavad lülisambale erinevat biomehaanilist toimet (Dagenais jt, 2010)

Massaaži tõhususest ei ole usaldusväärseid uuringuandmeid, mis ei täenda seda, et sellest paljudel kaelvaluga patsientidel abi ei oleks.

Füüsikalisi ravimeetodieid (TENS, traktsioon ehk venitusravi, kaelatugi, elektritavi, ultraheli, madalsageduslik laserravi) ei ole eraldi uuritud võrdlevates uuringutes. Igapäevases taastusarsti praktikas kasutatakse ja neist võib valu ja lihaspinge vähendamisel abi olla.

Akupunktuur võib lühiajaliselt leevendada kroonilist kaelavalu , kuid pikemaajalise mõju kohta tõendus puudub.

Kuivnõelravi on suhteliselt uus ravimeetod ja seda on veel vähe uuritud, kuid enda kogemusest võin öelda, et tulemused on väga head ja olen saanud aidata paljusid patsiente. Sageli piisab vaid mõnest seansist valu ja lihaspinge leevendamiseks ja tulemus püsib kaua kui patsient teeb ise lisaks harjutusi ja tegeleb endaga.

Medikamentoosse ravi tõhususe kohta kaelavalu korral on vähe kontrollitud teadusuuringuid ning avaldatud uuringud on kehva kvaliteediga.

Kaelavalu korral võib kasutada põlteikuvastaseid mittesteroidseid valuvaigisteid nagu Ibuprofeen, Diclofenac, Naprokseen, Ketorpfeen, jne. Parasetamooli toime kaelvalu puhul ei ole tõestatud, kuid kasutatakse siis kui teisi valuvaigsteid ei saa kõrvaltoimete või muu tervisehäire tõttu määrata. Lihaslõõgasti võib olla alternatiiv siis, kui valuvaigistid ei sobi patsiendile. Väga tugeva valu korral ksutatakse ka nõrku opioide.

Antidepressantide toime kohta kroonilise kaelavalu puhul uuringud puuduvad, kuid neist on saadud abi neuropaatilise valu ja pingepeavalu korral. Nad võivad olla kasulikud ka muu kroonilise valu ravis.

Antidepressantidest saavad kasu eriti need patsiendid, kelle valu on seotud psüühilise koormusega.

Kokkuvõtteks.

Teadusuuringutes on leitud, et enne kaelavalu teket on inimesed saanud vähem magada, töötanud suure koormusega, olnud vähem füüsiliselt aktiivsed ja neil on esinenud meeleolu alanemist, sisuliselt kogeb nende keha suuremat stressi, mis väljendub kaela-õlavöötme suuremas “lihaspinges”, mis võib areneda valuks (Rasmussen-Barr et al. 2014 jne.)

Seega kaelavalu leevendamise ja ennetamise meetodid on: piisav magamine, piisav liikumine ja treenimine ja stressitaseme madalal hoidmine

→ LÕPETA MURETSEMINE KUIDAS ISTUDA JA ASTUDA JA ÄRA OTSI KAELAVALU PÕHJUST RÖNTGENIST

Artikli koostamisel on kasutatud Soome Käypä hoito ravijuhendit, mille tõlkis Teele Kaarma-Tõnne ja Paul Ingrahami poolt avaldataud artikleid