Liighigistamine ja selle ravi.

Higistamine on normaalne nähtus, seda juhul kui sa higistad füüsilist tegevust tehes, näiteks sportides või palava ilmaga. Higistamine jahutab keha. Liighigistmine on higistamine suuremas koguses kui keha jahutamiseks on vaja ja toimub pealtnäha ilma mingi põhjuseta, on ootamatu ja väga häiriv.

Arvatakse, et umbes 3% rahvastikust kannatab liighigistamise ehk hüperhidroosi all.

Liihigistamine võib olla pärilik ja alata juba lapse- või noorukieas. Peamiselt  on see lokaalne, esineb kätel, jalgadel, kaenla all ja on seotud paljuski emotsionaalsete faktoritega.  

Generaliseerunud ehk üle kogu keha  higistamine tekib tavaliselt hilisemas eas ja sellel võivad olla meditsiinilised põhjused, näiteks ainevahetushäired (kilpnäärme üliaktiivsus, diabeet, podagra), verevähk, lümfivähk, menopaus, neuroloogilised haigused, tuberkuloos, psühhiaatrilised häired, teatud ravimid (nt. antidepressandid). Higistamist võivad suurendada ka vürtsikate toitude (küüslauk, sibul) ja mõnede jookide (kofeiin, alkohol) tarbimine.

Kindlat piiri normaalse ja liigse higistamise vahele ei ole tõmmatud. Kui higistamine on häiriv, hakkab segama igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist hüperhidroosiga.

Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, muret ebameeldiva higilõhna pärast,  tekitab psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – inimeste meeleolu langeb, nad hakkavad vältima avalikke kohti, muutuvad eraklikeks ja võivad katkestada suhtluse koguni lähedaste sõpradega.

Liighigistmist nimetatakse ka häbihaiguseks. Inimesed ei julge sellega arsti poole pöörduda, sest ei ole teadlikud, et on vahendeid ja võimalusi, mis kaebusi leevendavad. Eriti peaksime märkama teismeliseeas noori, kes  on kergesti haavatavad kaaslaste märkustest ja võivad kannatada kiusamise all.

Kui higistamine häirib ja segab igapäevatoimetusi, kui liighigistamine algas enne 25. eluaastat, on kestnud üle 6 kuu, vähemalt kord nädalas,  siis on mõttekas pöörduda arsti poole, et tutvuda ravivõimalustega, mis võivad aidata.

Sümptomid, mis võivad viidata tõsisele haigestumisele ja mille korral tuleks pöörduda esimesel võimalusel arstile:

* ilma põhjuseta kaalukaotus

* higistamine tekib peamiselt magamise ajal

* higistamine koos palaviku, rinnavalu, õhupuuduse ja kiire pulsiga

* higistamine ja valu või survetunne rindkeres

* higistamine on pikale veninud ja seletamatu põhjusega

Mida on võimalik liighigistamise vastu ette võtta?

Kui higistamine on tingitud emotsioonidest, hirmust, murest, närvipingest. Selliste emotsioonidega aitavad toime tulla psühhoteraapiaseansid asjatundja juhendamisel ning autogeenne treening (lõdvestusharjutused, emotsioonide üle kontrolli saavutamine).

Liighigistajad saavad mõningast abi lihtsatest võtetest, näiteks naha veresoonte “gümnastikast”, st dušši võttes tuleks vaheldada külma ja sooja vett, sest külm vesi pidurdab higi teket. 

Tugevatoimelised antiperspirandid

Esimene valik paikse liighigistamise ravis võiks olla antiperspirant, mis pärsib higi eritumist. Deodorant higi eritumist ei pärsi, vaid maskeerib higi lõhna.

Antiperspirandi peamiseks toimeaineks on alumiiniumisoolad, mille mõjul tekivad higinäärmete juhadesse pindmised ja ajutised higistamist takistavad “korgikesed”. Need eemalduvad nahalt pesemise ja rakkude loomuliku irdumisprotsessi käigus, mille järel taastub ka tavapärane higistamine.

Sageli ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada, kuna nende aktiivaine sisaldus on liiga väike. Tugevamaid antiperspirante müüakse apteekides ning alumiiniumkloriidi protsent neis on 10–20%. Kohe ei ole mõistlik valida kõige kangemat toodet, väga tundliku naha korral tuleks eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet.

Tooted kantakse higistavatele piirkondadele eelistatult ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Sageli piisab 1–2 kasutuskorrast nädalas. Oluline on kanda ainet õhukese kihina kuivale, tervele nahale ning mitte vahetult pärast raseerimist. Antiperspirantide mõju on kõige tugevam kaenla all, veidi väiksem peopesadel ja taldadel. Liigse higistamise blokeerimisel on suur võimalus pääseda ka ebameeldivast kehalõhnast, kuna halb lõhn on valdavalt tingitud higi ja bakterite koosmõjust.

 Botoxi süstid

Botuliintoksiin blokeerib ajutiselt närviülekande higinäärmetele ja blokeerib ajutiselt higistamise lokaalselt süstitavas piirkonnas. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse. Higistamine peatub keskmiselt kuueks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja jalataldadel.

Iontoforees

Kõige tõhusam protseduur eelkõige labakäte ja -jalgade higistamise korral, kuid samas üsna aega ja kannatust nõudev. Tegemist on veeprotseduuriga, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatakse, et selle toime on sarnane antiperspirantide omaga.

Protseduuri saab läbi viia koduse aparaadiga, mida on tõenäoliselt võimalik tellida interneti kaudu. Sessioon kestab 10–20 min ning protseduuri tehakse mõnel korral nädalas, millele järgneb säilitusravi ühe- kuni kolmenädalaste intervallidega.

Suukaudne ravi

Sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistamise all. Kuna raviga võivad kaasuda ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, on see harva näidustatud.

Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia

Operatsiooni käigus lõigatakse üldnarkoosis patsiendil läbi higinäärmeid innerveerivad närvid. Selle tulemusena lakkab umbes 98% patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus -ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võimalus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (umbes 75%). Tüsistusena võib aga tekkida kompensatoorne higistamine teistes kehapiirkondades, mistõttu kasutatakse pigem harva ja eelistatum on ravi botuliintoksiiniga.

Pindmine liposuktsioon

Tehakse samuti üldnarkoosis. Näidustus on kaenlaaluste liighigistamine, mis ei ole allunud konservatiivsetele ravidele, sealhulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse küreti abil nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Efektiivsus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt kuue kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.

Kui sul on liighigistamine, siis

• Kanna laiemaid riideid, et higistamine vähem välja paistaks
• Kanna sokke, mis imavad niiskuse ja vaheta võimalusel vähemalt kaks korda pevas sokke
• Kanna nahkkingi ja püüa mitte kanda iga päev samu kingi, vaheta kingi nii palju kui võimalik
• Ära kanna sünteetilisest materjalist riideid, n-iteks nailonist
• Püüa mitte kanda kinniseid jalanõusid (saapaid, spordijalanõusid) siseruumides, kui võimalik, sest neis higistavad jalad rohkem