Alaseljavalu

 Alaseljavalu käes kannatab väga palju inimesi kogu maailmas. Selle uuringuteks ja raviks kulutatakse kolossaalseid summasid, rohkem kui vähi ja diabeedi raviks kokku.
Peaaegu iga teine inimene maailmas on tundnud alaseljavalu. Tavaliselt see möödub paari nädalaga ja ei vaja ravi. Viimasel ajal võrreldakse seljavalu nohuga. Vähestel inimestel kujuneb sellest pikaajaline probleem.
 Arstid teevad tavaliselt mitmeid uuringuid, et välistada mõnda tõsisemat haigust, mis võiks olla valu põhjuseks. Ainult 5% uuritavatel võib uuringutel leida tõsisema muutuse. Siit tekib mõte, et kas mitte uuringud ei tee asja hullemaks, sest uuringutel võib midagi leida, mis patsiendile kõlab hirmutavalt, ebanormaalselt ja ta seostab seda oma valuga. Need sõnad on näiteks „diski degeneratsioon“, mis on sama loomulik kui hallid juuksed ja kortsud, mis kaasnevad vananemisega ja ei ole ohtlikud. Arstidel tasuks mõelda enne, kui patsiendi uuringule saadavad ja patsiendi ära hirmutavad radioloogi poolt kirjutatud uuringu kirjeldust ette lugedes, mis kubiseb meditsiinilistest terminitest ja kõlab hirmutavalt. Kui patsiendile ei selgitata probleemi, siis patsient saab aru sellest nii, et need muutused põhjustavad seljavalu ja ei julge ennast enam liigutada ning muretsevad end haigemaks.

 Tavaliselt seljavaalu puhul piisab visiidist perearsti juurde, kes hindab patsienti ja selgitab, et see ei ole midagi hirmsat, julgustab liikuma, lõõgastuma ja vajadusel kirjutab välja valuvaigisti.
Kuna valu algab sageli pärast füüsilist pingutust, kas raskuse tõstmist või sundasendis töötamist, vms., siis paar päeva lõõgastust ja rahu on kasuks.

 Uuringutega on tõestatud, et liikumine ja aktiivsed tegevused on paremad kui pikutamine.
Liigutamine on lubatud ka siis, kui see tekitab valu, sellega ei lõhu midagi ära ja ei tee hullemaks.
Oluline on teada seda, et ei ole mitte ühtegi harjutust või tegevust, mis oleks seljale ,,hea“ või ,,halb“. Igasugune liikumine aitab. Püüa leida liikumine, mis sulle meeldib ja tee seda omale sobival ajal ja kohas.

 Sageli ei põhjusta seljavalu mitte mingi „paha liigutus“ või konkreetne trauma. On palju faktoreid, mis võivad osaleda seljavalu tekkes ja mitteparanemises. Näiteks halb tuju, lootusetusetunne, hirm, halvad töösuhted või pereprobleemid, stressirohked olukorrad, halb uni.
 Kindlasti ei ole seljavalu „ainult sinu peas“, nagu paljud arstid patsiendile ütlevad , inimene ei mõtle valu välja, see on reaalselt olemas – kuigi emotsioonid ja uskumused on olulised selle püsimisel.
 Sarnaselt peavaluga võid tunda tugevat valu ka mõnes teises kehaosas , ilma, et seda põhjustaks kudede kahjustus.
 Sa oled nagu tass, kus on sinu keha, sinu pere, sinu töö, sinu mõtted, uskumused, jne.
Kui seda kõike on liiga palju, siis sinu tass ajab üle.
 Kui me tegeleme ainult oma kehaga, st. teeme harjutusi seljale ja teisi eelnimetatud faktoreid ei
mõjuta, siis tulemust ei tule.

 Kui sulle on räägitud hirmutavaid asju sinu lülisamba või lihaste kohta või kehva prognoosi kohta paranemisele, siis see võib suurendada pinget sinu lihastes, mis võib süvendada ka seljavalu.
Tunne ära oma stress, emotsioonid ja uskumused ja saa aru, et valu on hoiatav signaal. 

 Taastusarstina pean kõige olulisemaks seda, et arstid selgitaksid patsiendile, et valu on keha kaitsev reaktsioon, valu on tundmus, mis tekib närvisüsteemis. Kord juba olnud valu hoitakse mälus alles ja alati ei pruugi olla füüsilist kahjustust, et uuesti valu vallandada.
Viimasel ajal kõige efektiivsemaks valuravi meetodiks peetaksegi patsiendi õpetamist ja nõustamist, seda, et patsient saaks aru, mis tema kehas toimub ja oskaks end ise valu tekkimisel efektiivselt aidata.
„Seljavalu ennetamine“ kõlab hästi, kuid on enamasti saavutamatu. Näiteks koormuse vähendamine alaseljale, lihastreening, manuaalteraapia, ergonoomiline töökoht ei ole alati vähendanud inimeste seljavalu. Need võtted võivad panna hoopis inimese liigselt mõtlema ja muretsema seljavalust.

On 2 võimalikku alternatiivi:

1. Selle asemel, et keskenduda liigselt ainult füüsilistele faktoritele nagu rüht, ergonoomika,
manuaalsed tehnikad, võiks seljavalu ennetsuprogramm olla suunatud enamatele
riskifaktoritele, nagu uni, meeleolu, stress, üksindus, üldine tervislik seisund, rahulolu tööga,
jne.

2. Teine ennetusmeetod on enam vasturääkiv, mis ütleb, et seljavalu ei ole võimalik ära hoida
ja ennetada. Põhjus on selles, et seljavalu tekib sarnaselt sellega kui oled kurb või väsinud,
siis see on „üks osa elust, mis ei ole meeldiv“, kuid tabab meist igaüht mõnikord.

Kirjutatud Kieran O´Sullivani artiklite põhjal .

Maailmakuulus teadlane, valu uurija prof. Lorimer Moseley on öelnud seljavalu kohta umbes
samamoodi: Selg ei ole nõrk, selg on üks tugevamaid struktuure kehas ja püsiva vigastuse teke on üliharv. Lõõgastunult liigutusi tehes aitad seljal paremini taastuda. Liigutusi vältides on halvem.
 Algul võib olla valulik liigutada, kuid see möödub.
 See teooria, et alaseljavalul on mehhaanilised põhjused, ei ole uuringutega paika pidanud.
Lülisamba muutused on nagu hallid juuksed, mis kaasnevad vananemisega.

 Seljavalu ei ole sinu „peas kinni“, kindlasti mitte. Valu on reaalne probleem.

Aga kust me teame, et seljavalul ei ole tõsist põhjust?

Selleks on nn. Punased lipud, mida arst hindab ja sellega saab üsna lihtsalt teha otsuse, kas on
vaja täeindavaid uuringuid. Näiteks sel juhul kui valu on kestnud üle 6 nädala ja valu läheb järjest halvemaks- valu on väga tugev ja ei allu valuvaigistitele või esineb tuimus kubeme ja päraku
piirkonnas, põie ja soole kontrolli häire või on olnud trauma, mis võis tekitada lülisamba murru,
vms.

Valu ei pea kannatama. Tule konsultatioonile.

Artikli kirjutanud dr. Merle Rokk